Jüri Käosaare pliiatsikogu

Kui ma alustasin pliiatsite kogumist 1968. aastal sügaval nõukogude ajal, siis ei kujutanud ma ette, kui kaugele ning millist teed mööda ma antud valdkonnas tulevikus liigun ja mis mind ees ootab.

Täna, 2012. aastal Eesti Vabariigis, võin öelda, et olen Ameerika Pliiatsikogujate Seltsi (APCS) liige nr. 1527, millel on oma uudisteleht “The Pencil Collector”.

Mul on pliiatsikogus koos suveniir- ja reklaampliiatsitega ligi 20 000 pliiatsit, milliseid kõike pole veel jõudnud kanda spetsiaalsesse andmebaasi. On Pliiatsimuuseum ja loodud koduleht www.pencil.ee . Mainitud valdkonnas oman üht kaubamärki, teine on registreerimisel, üht registreeritud disaini, kasulikku mudelit ja isegi ühte patenti!

Viimased on seotud nii pliiatsite kogumise süstematiseerimise ja vahetamisega kui ka minu kaubamärgi- ja patendivoliniku tööga.

Viimasel ajal olen lisanud pliiatsite andmebaasis olevatele pliiatsite kirjeldustele skaneeritud pilte, sest palju aastaid tagasi polnud võimalik andmebaasi pilte lisada ja ei tulnudki selle peale. Pilt pliiatsist on alati informatiivsem kui pliiatsit iseloomustavate näitajate nagu teritus, ristlõike kuju, väline värvus jne kogum ning pliiatsil olevate kirjete kandmine andmebaasi on keerukam kui piltide lisamine. Kuna pliiatsil olevad kirjed võivad asuda pliiatsi erinevatel tahkudel ja ka erinevas järjekorras, siis tuleb baasi lisada pilt või pildid erinevatest tahkudest.

Antud töö on ühtepidi üsna tüütu, st iga pliiats tuleb üle vaadata ja skaneerida pliiatsi tahk või tahud ning kanda pilt või pildid andmebaasi.

Näiteks leidsin nii KOH-I-NOR pliiatsite asemel Indiast KOH-I-NOOR pliiatsid ja ka Londoni Rahvusvahelise Näituse pliiatsi aastast 1862, mis sai auhinnaks medali.

Duplikaatide jaoks on pliiatsikogu kodulehel www.pencil.ee ette nähtud duplikaatide alajaotus, kust aga osa pliiatseid on hetkel üldse puudu, eriti suveniir- ja reklaampliiatsid ning paljudel puuduvad pildid.

Paar aastat tagasi APCS kokkutulekul USA-s ei töötanud mul sülearvuti kohalikul elektrivoolul ja seepärast ei saanud vahetuse käigus tekkinud uusi pliiatseid sisse kanda ja vahetusse minevaid maha kanda. Seega “raamatupidamine” on natuke sassis.

Praeguse töö käigus tahan need ebatäpsused parandada. Loodan, et tulevikus on kogu mu pliiatsikogu andmebaas kodulehel nähtav, aga kõigepealt pean kõik pliiatsid koos skaneeritud piltidega sinna sisestama. Esimesena tahan kodulehel nähtavaks teha Argentiina ja I Eesti Vabariigi pliiatsite baasid.

Seoses välislähetustega olen juurde saanud palju riikide, linnade, muuseumite jne nimedega pliiatseid, sest alati pole olnud võimalik firmapliiatseid (põhikogu) saada ja kuidas sa ikka jätad ostmata Londoni või Washingtoni või Canberra jne pliiatseid? Seepärast olen jaganud pliiatsid lihtsustatult kolme alajaotusse: pliiatsitootjate firmade pliiatsid (põhikogu - brand name pencils) ning ülejäänud suveniir- ja reklaampliiatsid, aga viimaste seast olen eraldi välja toonud linnade nimede ja asutustega seotud pliiatsid.

Disaini mõte tekkis siis, kui Eesti Vabariik võeti vastu eurotsooni ja Eesti kroon (EEK) vahetati ümber Euroopa Liidu rahaks euro (EUR). Sisuliselt on seega tegemist Eesti krooni ja euro kursitabeliga pliiatsil.

Leiutisele vastav kollektsioneerimistasku (1) koosneb tagaseinast (2), esiseinast (3) ja kattetaskust (9) ning see on valmistatud läbipaistvast elastsest plastkilelehest, mille alumise osa tagasikeeramise teel moodustatakse esisein (3), ülejäänud osast moodustub tagasein (2) ning tagaseinast (2) ja esiseinast (3) moodustatud tasku on jaotatud vertikaalõmbluste (6) abil alataskuteks (7) kollektsioneeritavate esemete paigutamiseks. Kollektsioneerimistasku (1) tagaseina (2) ülemise osa tagasikeeramise teel on moodustatud kattetükk (4), kusjuures tagaseina (2) ja kattetüki (4) küljed on ühendatud õmblustega (8), nii et on moodustatud kattetasku (9) kollektsioneeritavate esemete väljakukkumise vältimiseks ning sellele on kantud kollektsioneeritavaid esemeid iseloomustavad kirjed.

Huvi kasuliku mudeli kaitsmise vastu tekkis seetõttu, et kogutud pliiatseid tuli kuidagi hoida ja süstematiseerida. Sellest poleks olnud suurt kasu, kui pliiatsid oleksid olnud karpides üksteise peal. Niimoodi tekkiski ajapikku mõte kasutada n.ö. padrunivöö põhimõtet, kusjuures lõpliku lahenduseni jõudmine võttis palju katsetusi ja aastaid.

Meetod pliiatsikogu täiendamiseks ja pliiatsite vahetuseks, kus kasutatakse pliiatsikoguja arvutit 1, mis sisaldab pliiatsikogu andmebaasi koos pliiatsite andmetega ja identifitseerimisnumbritega ning teiste pliiatsikogujate kodulehti 6, millised ühendatakse arvutivõrgu kaudu 7. Pliiatsikoguja arvuti 1 ühendatakse kahe monitori 2, 3 ja skänneriga 4 pliiatsikogus olevate pliiatsite ja uute pliiatsitega võrdlemiseks ning pliiatsikogu andmebaasi täiendamiseks. Pliiatsikogu andmebaasis tehtud muudatused kajastatakse momentaalselt duplikaatide tekkimisel pliiatsikoguja kodulehe 5 andmebaasis duplikaatide alajaotuses. Teised pliiatsikogujad näevad oma kodulehe 6 kaudu pliiatsikoguja kodulehel 5 olevas andmebaasis duplikaatide pilte ja tellimus vormistatakse läbi arvutivõrgu, kasutades soovitava pliiatsi identifitseerimisnumbrit

Kollektsioneerimistaskuid olen valmistanud kolme suurust- suurtele ja keskmistele reklaampliiatsite ning normaalse pikkusega pliiatsitele.

Aastaid tagasi APCS kokkutulekul, kui olin esimest korda oma leiutisega n.ö. väljas, siis lootsin, et nende vastu on suur huvi ja et äkki läheb ka kaubaks. Aga ainult üks koguja (daam) tundis huvi, kuidas need tehtud on. Seletus sellele oli tegelikult väga lihtne, sest iga koguja oli välja töötanud oma pliiatsite hoidmise süsteemi ja seepärast eriti ei tuntud huvi teiste tegemiste vastu, mis oli mulle suureks üllatuseks. Minu lahenduse eelis oli see, et saan neid rullidesse keerata, riiulile panna ja seega pliiatsikogu tervikuna mahub väiksemale pinnale ja pliiatseid kollektsioneerimistaskus on lihtne edasi tõsta uute pliiatsite juuresaamisel.

Kui juba oli olemas kasulik mudel pliiatsite hoidmiseks, siis pliiatsite juurdetulekul tekkis vajadus olemasolevaid pliiatseid süstematiseerida ja siit sai alguse pliiatsite andmebaasi loomine. Ühtpidi oli vaja teada, kus konkreetne pliiats kogus füüsiliselt asub, st millises kollektsioneerimistaskus ja teistpidi oli uue pliiatsi omandamisel vaja uurida, kas analoogne pliiats on juba olemas või mitte ja millised on uue pliiatsi erinevused. Pliiatsit iseloomustavate karakteristikute leidmine vajas ka parasjagu nuputamist, sest tuli arvestada pliiatsi ristlõiget, teritust, välist värvi, kirjeid erinevatel tahkudel jne. Alguse tegi poeg Margus, aga edasi on mind abistanud IT spetsialist Peeter Konks, pannes andmed arvuti keelde, proovides ja katsetades. Andmebaasi teatud täiendamine käib siiamaani, sest pärast Pliiatsimuuseumi asutamist oli vaja teada ja näha, millised baasis olevad pliiatsid asuvad füüsiliselt muuseumis.

Järgmine samm oli pliiatsite kodulehe organiseerimine, kus suureks abiks oli kolleeg Aivo Arula ning pliiatsite vahetuse käimapanek läbi kodulehe ja sealt veel väike samm patenditaotluse koostamiseni. Enne seda uurisin muidugi läbi, mis maailmas antud valdkonnas tehtud oli.

Eraldi teema on pliiatsitööstus Eestis, mis algas umbes 1935. aasta paiku Pärnus

I Eesti Vabariigi ajal ja kestis Pärnus kuni 1953. aastani Nõukogude Eesti ajal. Näidised on olemas nii pliiatsikogus kui ka Pliiatsimuuseumis. Muuseum tervikuna haarab mitte ainult pliiatseid vaid kõike, mis seotud pliiatsitega.

Tänu Ameerika Pliiatsikogujate Seltsile www.pencilcollector.org , seltsi kokkutulekutele, oma pliiatsite kodulehele www.pencil.ee ja Facebookis olevatele pliiatsikogujate kontodele, olen saanud juurde palju sõpru ja saanud vahetada nii vanu kui ka uusi pliiatseid. Mõne aja pärast on tänane uus pliiats ka juba vana.

Tänapäeval kasutatakse laialdaselt nii joonestamisel kui konstrueerimisel arvutite abi ja grafiitpliiats kui selline võib hoopis vahepealt ära kaduda ning ongi teatud juhtudel juba kadunud. Seepärast algabki näitus krihvlist ja läheb edasi pliiats-arvutini, aga grafiitpliiats ei kao ilmselt kunagi, vähemalt ajalugu jääb.

Niimoodi ma olengi jõudnud pliiatsikogumisega 2012 aastasse ja tänasesse päeva.