Riigikogu võttis vastu kaubamärgiseaduse muudatused, mille tagajärjel muutub kaubamärkide registreerimise kord.
Alanud aasta toob kaasa suured muudatused kaubamärkide kaitse valdkonnas. Riigikogu võttis vastu kaubamärgiseaduse muudatused, mille tagajärjel muutub kaubamärkide registreerimise kord. Uue kaubamärgiseaduse vastuvõtmisel ühtlustub Eesti kaubamärgimenetlus Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimise korraga.
Kaubamärkide registreerimine kiireneb
Eelnõuga kaotatakse Patendiameti kohustus kontrollida varasemate sarnaste õiguste (kaubamärgid, ärinimed) olemasolu.
Täna kulub Eestis kaubamärgi registreerimiseks aega umbes 10-12 kuud. Probleemivaba menetluse jaoks on see liiga pikk aeg. Võrdluseks, Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimine on oluliselt kiirem, umbes 4 kuud. EL-i märkide registreeritavust kontrollib Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Erinevalt EUIPOst kontrollib Patendiamet täna, kas Eestis on varasemalt kaitstud sarnaseid kaubamärke samas valdkonnas. Sarnase kaubamärgi olemasolul tuleb kaubamärgitaotlejal esitada Patendiametile varasema kaubamärgi omaniku kirjalik luba. Sellise loa hankimine on kulukas ja aeganõudev ning sageli võimatu põhjusel, et varasema kaubamärgi omanikuga pole üldse võimalik kontakti saada.
Edaspidi asendab Patendiameti kontrolli kohtueelne vaidlustusmenetlus tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Kellele hilisema kaubamärgi registreerimine ei meeldi, sellel on võimalus registreerimistaotlus vaidlustada. See eeldab, et iga hoolas kaubamärgiomanik peaks regulaarselt jälgima hilisemaid kolmandate isikute kaubamärgitaotlusi. Analoogne süsteem töötab edukalt EL-i kaubamärkide puhul.
Meie kogemus EL-i kaubamärkidega näitab, et ehkki taotlusi vaidlustatakse palju, siis valdavalt lahendatakse vaidlused poolte kokkuleppel. Keskmiselt vaid kolmandik vaidlustustest jõuavad EUIPO vaidlustuskomisjoni otsuseni. Taotlejatel jääb ära kulukas ja prognoosimatu vaidlemine Patendiametiga, kusjuures tihtipeale varasema kaubamärgi omaniku huvi takistada hilisema märgi registreerimist, puudub. Selle asemel on tõhusam, kui iga kaubamärgiomanik jälgib ise oma õigusi ja sarnaste märkide konflikti korral pooled suhtlevad omavahel.
Ümberkorraldused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni töös
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon (TOAK) on kohustuslik kohtueelne kaubamärgivaidlusi lahendav organ, mis vaatab läbi Patendiameti otsuste peale esitatud kaebusi ja vaidlustusavaldusi. Lisaks kaubamärgivaidlustele lahendab TOAK ka disaine ja leiutisi puudutavaid vaidlusi.
Eelnõu näeb ette ümberkorraldused TOAKi menetluses, et tagada senisest kiirem ja efektiivsem vaidluste lahendamine. Vaidluse sisulisele lahendamisele hakkab eelnema nn kokkuleppeperiood. TOAKil tekib võimalus teha otsus kiirendatud menetluse korras, kui kaubamärgi registreerija ei vaidle vastu ja tal puudub huvi vaidlustusmenetluses osaleda (analoogne kohtumenetluses tehtava tagaseljaotsusega). Samuti kehtestatakse konkreetsed tähtajad TOAK-i menetluse eri etappidele. Sellega välditakse menetluse seiskumist ja pooltel on parem ülevaade menetluses toimuvast.
Laienevad eri liiki kaubamärkide kaitsmise võimalused
Eelnõu kohaselt ei pea kaubamärk enam olema graafiliselt kujutatav. Graafilise kujutatavuse nõue tähendab, et registreeritav kaubamärk peaks olema esitatud kujundite, joonte või kirjamärkide kaudu. Selle nõude kaotamine võimaldab muu hulgas lihtsamalt registreerida kaubamärgina helisid, liikuvaid märke, multimeediamärke, hologramme.
Tagasi